Active Assets OÜ soovib, et teie ja teie lähedased, kolleegid ning ettevõte oleks terved ja saaksite võimalikult leebelt üle praegusest eriolukorrast. Käesolevaga anname ülevaate erinevatest juriidilistest, maksu ja muudest korralduslikest nüanssidest, mis võivad puudutada etteõtlust seoses eriolukorrale koroonaviirusega.
Info on kokku kogutud erinevatest valitsuse asutuste kodulehtedel avaldatud infots, eriala artikltest ja seaduse punktidest. Soovitame jälgida viidetel toodud kodulehti kuna seal on rohkem infot, mida pidevalt ka täiendatakse.
Kogu dokument: COVID-19 ettevõtluse aspektid ja riigi meetmeted (PDF)
Sisukord
Miks on Eestis eriolukord ja mida see tähendab?
Millised meetmeid saab eriolukorras koroonakriisi lahendamiseks kasutada?
Millega peab arvestama tööandja, mida teisiti teha?
Mis ajast piirangud kehtima hakkavad? Kui kaua need kehtivad?.
Kellele kehtib alates 17. märtsist Eestisse sisenemisel 14 kalendripäevaks liikumisvabaduse piirang?
Mis on liikumispiirangu kinnitus?
Kas saadetakse piirilt tagasi, kui ollakse haige olen? Aga kui ollakse terve?
Millisteks piiranguteks peab olema valmis sisepiiri ületamisel?
Kas saab minna Eestist Venemaale pärast 18. märtsi?
Kuidas toimub reisimine Soome ja seal tööl käimine?
Kas piirangute tõttu peatub ka kaubavedu?
Kas on võimalik saada haigusleht tööle mitte minemiseks, kuigi tervis korras?
Kas töötaja võib keelduda lähetusest välismaale?
Millistel juhtudel tuleb kõne alla koondamine?
3.2. Välismaalaste lühiajaline töötamine Eestis.
Kui kaua võib Eestis lühiajaliselt töötada?
4.1. Kuidas riik ja MTA aitavad raskustesse sattunud ettevõtjaid?
4.2. Maksude tasumine, deklaratsioonid, ajatamine ja intressid
Kas võib lihtsalt maksud maksmata jätta?
Kas peab jätkuvalt esitama deklaratsioone?
Kuidas on maksustatud töötukassa makstava töötasu hüvitis?
Mida teha, kui on eriolukorra tõttu raskusi maksude tasumisega?
Kas selleks, et maksuvõlalt 1. märtsist kuni 1. maini intresse ei arvestataks, peab võla ajatama?
Kas võla ajatamisel kehtivad MTA kodulehel toodud tingimused/nõuded?
Kas saab varem kokku lepitud maksegraafikut muuta?
Praegu on otsus, et intresside arvestamise peatamine kestab 1. maini. Mis saab pärast seda?
Kust saab näha äripartneri kohta võlainfot? Miks on avaliku võlainfo kuvamine kinni pandud?
Kas käibemaksu tagastused jätkuvad praegusel kujul ja tähtaegadega?
Töötasu hüvitamise täiendavad tingimused:
1. Üldine ja valitsus
Miks on Eestis eriolukord ja mida see tähendab?
- märtsil 2020 moodustas valitsus koroonaviiruse leviku ning rahvatervise ja majanduse probleemide lahendamisega tegeleva valitsuskomisjoni ja kuulutas esimest korda taasiseseisvunud Eestis välja eriolukorra. Eriolukord kuulutati välja, et viiruse levikut tõkestada.
Selleks, et aidata kaasa viiruse leviku tõkestamisele, on oluline järgida valitsuse ja teiste ametkondade korraldusi. Valitsus otsustas keelata avalikud kogunemised ja viia koolid kaugõppele, kehtestas sanitaarkontrolli piiridel ning sulges kultuuri- ja spordiasutused 1. maini 2020.
Valitsuse eesmärgid:
- Tõkestada COVID-19 edasist levikut Eestisse.
- Tõkestada COVID-19 kohapealset levikut Eestis.
- Tagada tervishoiusüsteemi suutlikkus COVID-19 tõrjeks ja raviks.
- Vältida paanika teket ühiskonnas ja tõsta inimeste teadlikkust COVID-19 leviku tõkestamisel ja ravil.
- Tagada elanikkonna toimetulek COVID-19 tulenevate kaudsete mõjudega.
- Tagada Eesti majanduse võimalikult normaalne toimimine.
Millised meetmeid saab eriolukorras koroonakriisi lahendamiseks kasutada?
Kõige olulisemad meetmed, mida koroonakriisi puhul eriolukord juurde annab, on võimalus:
- Kehtestada viibimiskeeld ja muud liikumisvabaduse piirangud. Saab kohustada isikut eriolukorra piirkonnast või selle osast lahkuma ning keelata tal eriolukorra piirkonnas või selle osas viibida.
- Avalike koosolekute ja avalike ürituste pidamise piirangud. Võimaldab piirata avalike koosolekuid ja avalike ürituste pidamist eriolukorra piirkonnas.
- Kui riigieelarve muutmise või lisaeelarve algatamise põhjuseks on eriolukord, siis ei kehti riigieelarve seaduses toodud ajalised piirangud riigieelarve seaduse muutmise osas ja lisaeelarve eelnõu algatamise osas.
- Samuti saab kulude katmiseks kasutada stabiliseerimisreservi vahendeid.
Millega peab arvestama tööandja, mida teisiti teha?
Töökohal tuleb kasutada desinfitseerimisvahendeid, välismaalt saabunutel tuleb jääda kaheks nädalaks koju ning hoolega oma tervist jälgida. Töötingimuste muutmisega peavad mõlemad osapooled nõus olema. Kes töötab kontorikeskkonnas peaks arvestama, et soovitav distants avatud kontoris on mitte vähem kui 1-1,5m, oluline on pidev tuulutamine, regulaarne puhastus, haiged ja võimalikud nakatunuga kokkupuutunud ning riskigrupid tuleks võimalusel koju saata jne. Avalikul sektoril on ka piirang, et rohkem kui viis inimest ei tohi samas ruumis koosolekul viibida, mida oleks soovitav järgida ka erasektoris.
2. Riigipiir ja liikumine
Mis ajast piirangud kehtima hakkavad? Kui kaua need kehtivad?
Piirangud riigipiiril hakkavad kehtima 17. märtsist. Piirang kehtib kuni selle muutmiseni. Piirangu vajalikkust hinnatakse iga kahe nädala tagant.
Kellele kehtib alates 17. märtsist Eestisse sisenemisel 14 kalendripäevaks liikumisvabaduse piirang?
Alates 17. märtsist riiki sisenenud kõik inimesed, kes ei kuulu erandite alla, peavad püsima kodus või majutuskohas. Elukohast võib lahkuda tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel või isiku elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral.
14 päeva piirang ei kehti haiguse tunnusteta Eestisse sisenejatele, kes on:
- Eestis asuvate välisriikide diplomaatiliste esinduste või konsulaarasutuste töötaja, nende perekonnaliikmed või rahvusvahelise sõjalise koostöö raames Eestisse saabuvad välismaalased;
- vahetult kauba või tooraine transpordiga seotud inimesed;
- vahetult reisijateveoga seotud inimesed, sh rahvusvahelist ühistranspordivahendit teenindavad reisijateveo meeskonnaliikmed;
- reisigruppe teenindavad ja vahetult seotud reisijaveo teenuse osutamisega seotud inimesed;
- tervishoiutöötajad või muid hädaolukorra lahendamiseks vajalikke teenuseid osutavad inimesed;
- isikud, kes läbivad Eestit, et jõuda oma koduriiki;
- inimesed, kelle piiriületuse eesmärk on liikuda Eestist Lätti tööle ja koju või vastupidi. Alates 18. märtsist kehtima hakanud muudatusega vabanevad senisest kodus püsimise kohustusest.
- inimesed, kellele PPA on andnud eritaotluse alusel loa Eestisse siseneda.
Mis on liikumispiirangu kinnitus?
Liikumispiirangu kinnitus on dokument, allkirjastatakse piiril ja sellega kinnitab inimene, et on teadlik eriolukorra juhi 16. märtsi 2020 korraldusega nr 32 kehtestatud liikumispiirangust ja kohustub viibima Eestisse saabumisest alates 14 kalendripäeva jooksul oma elukohas või püsivas viibimiskohas. Inimene esitab isikuandmed, kontaktandmed ning elu- või püsiva viibimiskoha aadressi. Kui piiril antud elu- või viibimiskoha aadress kodus püsimise kohustuse ajal muutub, siis tuleb PPA-d sellest teavitada e-maili teel aadressil ppa@politsei.ee.
Kas saadetakse piirilt tagasi, kui ollakse haige olen? Aga kui ollakse terve?
Eesti kodanikke või elanikke, olgu nad terved või haiged, piirilt tagasi ei saadeta. Samuti saavad riiki välisriigi kodanikud ja need välismaalased, kelle pereliige elab Eestis. Piirikontrollis kontrollitakse reisidokumente, riiki sisenemise alust ning visuaalselt hinnatakse inimese tervislikku seisundit. Kõik inimesed, kes Eestisse sisenevad, peavad püsima 14 päeva kodus või majutuskohas.
Kas kodus püsimise kohustus tähendab, et peab olema pidevalt oma majas või korteris ja välja ei tohi üldse minna?
Kodus püsimine tähendab kõigi vältimatute käikude ärajätmist ning tõesti oma elukohas püsimist. Lubatud on vaid need käigud, mis tõesti vältimatud – näiteks kui inimese elu on ohus, vaja on saada arstiabi, uuendada toiduvarusid või käia koeraga väljas. Inimene võib minna ka näiteks jooksma või rattasõidule, kuid peab siis vältima kontakti teiste inimestega. Pärast Eestisse sisenemist 14 päevaks koju jääv inimene ei saa käia tööl, kaubanduskeskuses, rahvarohkel metsarajal vms kohas.
NB! Kui inimesel tekkivad haigustunnused, siis tuleb kodus püsida kuni täieliku tervenemiseni, mil inimene pole enam nakkusohtlik.
Kuidas peavad käituma liikumisvabaduse piirangu saanud inimesega üheskoos elavad või kokku puutuvad inimesed?
14-päevaks kodusele režiimile määratud inimene võiks end igaks juhuks lähedastest eemale hoida, et enda teadmata nakkust mitte edasi levitada. Kui see pole võimalik, siis peaks ka temaga koos elavad või kokku puutuvad inimesed tervest mõistusest lähtudes püüdma hoida sotsiaalsed kontaktid minimaalsed.
Millisteks piiranguteks peab olema valmis sisepiiri ületamisel?
Nii sisepiiri (nt piir Lätiga) kui välispiiri (nt piir Venemaaga) kaudu Eestisse sisenemisel pead olema valmis järgmisteks piiranguteks:
Eestisse sisenedes pead piiripunktis esitama andmed oma reisiteekonnast, reisikaaslastest, võimalikest kokkupuudetest nakkusohtlike inimestega ja sellest, kas sul endal on viimastel päevadel esinenud viirushaiguste sümptomeid.
Arvestama pead, et Eestisse lubatakse:
- Eesti kodanikud ja Eesti elamisluba või elamisõigust omavad Eesti elanikud, sealhulgas nn halli passi omanikud. Samuti need välisriigi kodanikud ning need välismaalased, kelle pereliige elab Eestis. Rahvusvahelise sõjalise koostöö raames pääsevad riiki ka Eestisse saabuvad välismaalased.
- Ilma haiguse tunnusteta isikud, kes elavad Eestis ja töötavad Lätis ja vastupidi. Neil on võimalik piiri ületada ilma 14 kalendripäeva pikkuse kohustusliku liikumisvabaduse piirangu perioodita (täpsem info https://www.politsei.ee/et/juhend/eriolukord).
- Politsei eriloal pääseb riiki välismaalane, kellel pole haigusnähte ning kelle lähisugulane on Eesti kodanik või elamisõigusega isik.
- Riiki pääseb rahvusvahelist kaubavedu teostav transport. Lisaks ka elutähtsat teenust osutavad inimesed, näiteks kütusetarnijad.
- Eesti riiki tohivad transiitkoridorina läbida välismaalased, et jõuda oma koduriiki, juhul kui neil ei ole COVID-19 haigusnähte.
- Teistel Eestisse sisenemine keelatakse ning nad saadetakse piirilt tagasi.
- Piirikontrolli puhul kontrollitakse inimeste reisidokumente ja samuti haigusnähtude esinemist.
Kas saab minna Eestist Venemaale pärast 18. märtsi?
Alates 18. märtsist kell 00:00 on Venemaa piirid teiste riikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele suletud. Piiri võivad ületada ainult (eeldusel, et ei esine haigussümptomeid):
- Venemaal resideeruvad diplomaatiliste- ja konsulaaresinduste töötajad ja nende pereliikmed;
- rahvusvahelisi autovedusid teostavad autojuhid;
- lennukite, mere- ja jõelaevastiku ekipaažide liikmed;
- rahvusvahelisi raudteevedusid teostavate rongikoosseisude töötajad;
- ametlike delegatsioonide liikmed;
- isikutele, kellele on väljastatud diplomaatiline- või teenistusviisa või siis tavaviisa seoses lähisugulase surmaga;
- isikutele, kes elavad alaliselt Vene Föderatsioonis;
- isikutele, kes siirduvad transiidiga järgmisse riiki läbi lennujaamade – eelduseks on jätkulennu olemasolu. Lennujaama transiittsoonist ei lubata välja tulla ka mitte viisa olemasolul, et näiteks maad mööda Eestisse jõuda.
Halli passi omanikud tavakorras üle Vene piiri ei saa, v.a. lähisugulase matusele minekuks, seda tuleb siis dokumentaalselt tõendada. Eraldi on Vene Välisministeerium rõhutanud, et kõigil Vene kodanikel on õigus Venemaale tagasi pöörduda.
Kuidas toimub reisimine Soome ja seal tööl käimine?
Seoses piirikontrolli sisseseadmisega 19. märtsist on muutunud Soome sisenemise tingimused, aga kõik need isikud, kellel on Soomes elamisõigus, saavad jätkuvalt riiki siseneda.
Transiit – rahvusvahelistest lennujaamadest ja sadamatest on transiit läbi Soome lubatud. Näiteks Vantaa lennujaamast või Turu sadamast võib inimene vabalt ja iseseisvalt minna Helsingisse sadamasse, et jõuda Tallinna laevale. Mingeid lisadokumente (laevapileti ettenäitamine) ei nõuta.
Piiriületusel kontrollitakse andmeid infosüsteemidest (piirikontrolli infosüsteem, rahvastikuregister), et vajalikke seoseid tuvastada.
Läbi Soome koju reisimine: Praeguste andmete kohaselt saavad kaugemalt tagasi tulevad Eesti kodanikud ja alalised elanikud tulla Soome kaudu koju tagasi endiselt ka pärast 22. märtsi. Rahvusvahelistest lennujaamadest ja sadamatest on transiit läbi Soome lubatud. Näiteks Vantaa lennujaamast või Turu sadamast võib inimene vabalt ja iseseisvalt minna Helsingisse sadamasse, et jõuda Tallinna laevale. Mingeid lisadokumente Soomes ei nõuta, küll aga peaks olema valmis näitama oma reisi alguskohas lennufirmale tõendit (näiteks laevapilet) selle kohta, et reisi lõppsihtpunkt on Eesti.
Soome kehtestab riiki sisenemise nõuded, piirangud ja erisused ise. Piiriületuse reeglite kohta leiab infot Soome piirivalve lehelt: https://www.raja.fi/ajankohtaista/ohjeet_rajanylitykseen
Töötan Soomes ja sõidan igal nädalal Tallinn-Helsingi liinil. Kas on võimalik seda jätkata või peaks otsustama, kuhu soovin kriisi lõpuni viibida?
Kui teil on Soomes registreeritud elamisõigus, siis on teil võimalik naasta Soome, kuid Soomes kehtib üldine nõue, et välismaalt Soome naastes tuleb olla 14 päeva karantiinis, millest peavad inimesed ise kinni pidama ja tööandjaga kokku leppima. Eesti kodanikuna saate Eestisse tagasi pöörduda, kuid peate samuti jääma 14 päevaks isolatsiooni.
Kui teie püsiv elukoht on Eestis aga käite tööl Soomes ning teil ei ole Soomes elamisõigust registreeritud, siis alates 22.03 kell 00:00 jõustuvad uued juhised, mille kohaselt Soomes töölepinguga töötavad eestlased, kes ei ole oma elamisõigust Soomes registreerinud, ei saa enam riiki siseneda. See tähendab, et Soome saab siseneda ainult siis kui teil on Soomes registreeritud elamisõigus. Kõik Soomes töötavad, aga Eestis elavad eestlased peaksid enne seda otsustama, kas minna Soome ja püsida seal töötades kuni reeglite muutumiseni, või jääda Eestisse. Viimasel juhul pole neil võimalust minna Soome enne reeglite muutumist, mis võib võtta aega. Paneme südamele, et lähtuma peaks iseenda ja lähedaste tervisest ning arutama võimalusi ka oma tööandjaga.
Olen ettevõtja ja minu firmas töötab välisriikide kodanikke, kes hetkel ei viibi Eestis. Kuidas nad tagasi saavad?
Eestisse lubatakse Eesti kodanikud ja Eesti elamisluba või elamisõigust omavad Eesti elanikud, sealhulgas nn halli passi omanikud. Samuti need välisriigi kodanikud ning need välismaalased, kelle pereliige elab Eestis. Rahvusvahelise sõjalise koostöö raames pääsevad riiki ka Eestisse saabuvad välismaalased.
Politsei eriloal pääseb riiki välismaalane, kellel pole haigusnähte ning kelle lähisugulane on Eesti kodanik või elamisõigusega isik. Riiki pääseb rahvusvahelist kaubavedu teostav transport. Lisaks ka elutähtsat teenust osutavad inimesed, näiteks kütusetarnijad.
Eesti riiki tohivad transiitkoridorina läbida välismaalased, et jõuda oma koduriiki, juhul kui neil ei ole COVID-19 haigusnähte.
Riigipiiri ületamise ajutine piirang kehtib kuni korralduse muutmiseni ning selle vajalikkust hinnatakse hiljemalt iga kahe nädala järel.
Teistel isikutel Eestisse sisenemine keelatakse ning nad saadetakse piirilt tagasi.
Kas pääseb Eestisse, kui ollakse Euroopa Liidu riigi kodanik ja on Eestis registreeritud ettevõtte, kuid pole Eestis elamise õigust?
Ei pääse. Kui teil on Eestis püsiv elukoht ja seega elamisõigus, siis pääsete.
Kas kõikide Eesti ja Läti omavalitsuste elanikud võivad Eestist Lätti tööl käia ja vastupidi (pendelränne Eesti-Läti)?
Jah, kui neil puuduvad haigustunnused. Eriolukorra juht muutis Eesti-Läti riigipiiri ületamise tingimusi 20. märtsil. Muudatusega lisatakse erand Eestis ja Lätis vastastikku töölkäimise võimaldamiseks sõltumata piirkonnast.
Kas välismaalastele ajutisele viibimisele (viisaga või viisavabalt) kehtestatakse seoses eriolukorraga riigis mingeid piirangud?
Pärast 17. märtsi ei pääse Eestisse tagasi välismaalased, kes töötavad Eestis C- või D-viisaga või viisavabalt. Juhul kui nad juba viibivad Eestis, siis on neil võimalik Eestis edasi olla või soovi korral riigist lahkuda.
Kas rekajuht, kes tuleb pärast 17. märtsi kaubaga tagasi Eestisse, peab olema karantiinis 14 päeva või ta saab uuesti jälle tagasi sõita?
Vastavalt vabariigi valitsuse korraldusele ei kehti 14- päevane liikumispiirang kauba või tooraine transportijatele, rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga tegelevatele isikutele.
Kas piirangute tõttu peatub ka kaubavedu?
Koroonaviirusega seotud tingimuste väljatöötamisel arvestatakse sellega, et jätkuksid kaupade veod ja muu äritegevusega seotu. Täpsema info saamiseks soovitame pöörduda Maksu- ja Tolliametisse.
Kaubaveole praegu piiranguid kehtestatud ei ole, kui on tegemist ametialase tegevusega.
3. Töötajad ja tööõigus
3.1. Töötasu ja töösuhted
Kas tööandja saab sundpuhkuse/palgata puhkuse/eriolukorra vms kehtestada, et töötajad peaksid palgata kodus olema?
Kui töötaja on naasnud välismaalt, siis tuleb tööandjal ja töötajal kokku leppida, kuidas toimub edasine töötamine. Kõige mõistlikum oleks võimaldada töötajal töötada kodust ehk leppida kokku kaugtöö tegemises. Kui see aga võimalik ei ole, siis tuleb pooltel saavutada kokkulepe.
Sundpuhkust töölepingu seadus ette ei näe, kuid tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja viibib näiteks kaks nädalat kodus. Kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei anna töötajale tööd, peab tööandja töölepingu seaduse § 35 alusel maksma keskmist töötasu.
Tasustamata puhkuses peavad pooled omavahel kokku leppima. Kui saavutatakse kokkulepe, siis võib töötaja kasutada tasustamata puhkust. Kui töötaja tasustamata puhkusega nõus ei ole, kuid tööandja töötajat töökohale ei luba, siis rakendub töölepingu seaduse § 35.
Tööandjal ja töötajal on võimalik ka poolte kokkuleppel töölepingu tingimusi muuta. Näiteks võivad pooled kokku leppida, et sel ajal, kui töötaja on kodus ja tööd ei tee, makstakse talle väiksemat töötasu kui töölepingus kokku lepitud. Siiski ei saa tööandja seda teha ühepoolselt, vaid selleks peab nõusoleku andma ka töötaja.
Eriolukorra jooksul ja selle tõttu ei rakenda maksuamet(riik) kohustust maksta palgata puhkuse korral miinimum sotsiaalmaksu. Seda infot ei ole hetkel ametlikel kodulehtedel üleval kuid info avalikustati valitsuse pressikonverentsil.
Kas on võimalik saada haigusleht tööle mitte minemiseks, kuigi tervis korras?
Eestis ei ole välja kuulutatud karantiini, mistõttu ei saa väljastada haiguslehti, mille põhjusena on märgitud karantiin. Välismaalt Eestisse saabunud inimestele, kelle puhul kontakti haigusega ei ole põhjust kahtlustada ning kelle tervise seisund on hea, töövõimetuslehe väljastamiseks põhjust ei ole. Nendel inimestel soovitatakse jälgida oma tervist, võimalusel teha kodutööd ja piirata sotsiaalseid kontakte.
Kui on tegu nakkushaiguse kontaktiga (nn kontaktsega), saab arst väljastada haiguslehe põhjusega haigestumine, spetsiaalse RHK -10 koodiga (Z 20.9). Kui lapsel on olnud nakkushaigega kontakt, võib arst vanemale väljastada hoolduslehe, märkides diagnoosi koodiks Z20.9. Kontakt nakkushaigusega on võrdsustatud seega haigestumisega / haigestunud lapse põetamisega ja sel juhul makstakse inimesele töövõimetushüvitist tavapärases korras.
Tasub meeles pidada, et töövõimetuslehe saab arst väljastada inimesele, kes on tööandja kaudu ravikindlustatud ehk töötab.
Kas töötaja võib keelduda lähetusest välismaale?
Tööandja kohustus on hinnata tööga seotud riske ka juhul, kui töötaja saadetakse välislähetusse. Seega peab ennekõike hindama riske tööandja ning tegema otsuse, kas lähetusse saatmisest oleks võimalik hoiduda.
Töötajal on õigus keelduda töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lg 5 alusel tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule. Kui töötaja leiab, et ta seab välismaale reisides ohtu oma elu või tervise, on tal õigus lähetusse minemisest keelduda.
Kas ja millal võib kasutada töölepingu seaduse § 37 ehk töötasu vähendamist kolmeks kuuks tööandjast mitteolenevate majanduslike asjaolude tõttu?
Koroonaviiruse levik on üks sellistest ettenägematutest asjaoludest, mille esinemise korral võib tööandja töölepingu seaduse § 37 alusel ühepoolselt töötaja töökoormust ja töötasu kolmeks kuuks vähendada, kui kokkulepitud töötasu maksmine on tööandjale ebamõistlikult koormav. Töötasu võib vähendada kuni Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärani (584 eurot kuus või 3,48 eurot tunnis).
Töötasu vähendamine töölepinguseaduse § 37 olukorras on aga lubatud vaid järgmistel tingimustel:
- Tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd (siia alla ei lähe töömahu hooajalised muutused).
- Kokkulepitud töötasu maksmine on tööandjale ebamõistlikult koormav. Töötasu ei saa vähendada näiteks juhul, kui tööandjal ei ole kokkulepitud ulatuses töö andmine võimalik, kuid samas omab ta piisavalt rahalisi vahendeid töötasu maksmiseks ning puudub tegelik vajadus töötaja töötasu muutmiseks.
- Töötasu vähendamiseks tuleb tööandjal esmalt vaadata, kas tal on töötajale võimalik pakkuda teist tööd. Kui teist tööd pakkuda ei ole või kui töötaja teise töö pakkumist vastu ei võta, tuleb tööandjal teavitada kavandatavast töötasu vähendamisest töötajate usaldusisikut või otse töötajaid usaldusisiku puudumisel vähemalt 14 kalendripäeva ette. Töötajatel on seega võimalus kaasa rääkida. Oma arvamus tuleb tööandjale esitada seitsme kalendripäeva jooksul arvates teate saamisest.Kui töötajad ei ole nõus töötasu vähendamisega, on neil õigus tööleping üles öelda, teatades tööandjale ette viis tööpäeva. Töötajale makstakse töölepingu lõppemisel lisaks n-ö lõpparvele ehk väljateenitud töötasule ja aegumata ning kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitisele ka ühe kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitist.
Millistel juhtudel tuleb kõne alla koondamine?
Kui on selge, et olukord ei parane ning tööandjal ei ole ikkagi võimalik tööd anda ja ka vähendatud töötasu maksta, võib kõne alla tulla koondamine. Koondamine on tööandjapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine majanduslikel põhjustel. Koondamisega on tegemist juhul, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul. Lisaks on koondamise olukord, kui tööandja lõpetab oma tegevuse, kuulutatakse välja tööandja pankrot või lõpetatakse pankrotimenetlus, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu. Koondamiseks peab tööandja esitama töötajatele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavalduse ja põhjendama, miks tööleping lõppeb.
Koondamisel on tööandja kohustatud järgima töölepingu seaduse § 97 lõikes 2 sätestatud etteteatamistähtaegasid. Etteteatamistähtajad on seotud töötaja töösuhte kestusega tööandja juures. Tööandja peab töötajale koondamisest ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud:
- alla ühe tööaasta – vähemalt 15 kalendripäeva;
- üks kuni viis tööaastat – vähemalt 30 kalendripäeva;
- viis kuni kümme tööaastat – vähemalt 60 kalendripäeva;
- kümme ja enam tööaastat – vähemalt 90 kalendripäeva.
Tööandjal tuleb arvestada sellega, et kui töötajale teatatakse töölepingu lõppemisest ette vähem kui seaduses sätestatud või etteteatamistähtaeg jäetakse hoopiski järgimata, peab tööandja maksma töötajale selle eest hüvitist. Sellisel juhul tuleb tööandjal maksta töötajale keskmist tööpäevatasu nende kalendaarsete tööpäevade eest, mis jäävad etteteatamistähtaja perioodi sisse ja mille võtta vähem ette teatati.
Kui tööleping lõppeb koondamise tõttu, on tööandjal kohustus lisaks n-ö lõpparvele maksta töötajale koondamishüvitist, mis vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule.
3.2. Välismaalaste lühiajaline töötamine Eestis
Kui kaua võib Eestis lühiajaliselt töötada?
Hetkel ei ole eriolukorrast tulenevaid erisusi, lühiajalise töötamise registreerimisel kehtib endiselt välismaalaste seadusest tulenev piirang, kui pikaks ajaks saab töötamist registreerida (365 päeva või 270 päeva) – sellest pikemaks ajaks ei ole võimalik kellelegi kehtiva seaduse alusel töötamise õigust anda.
Kui kaua võivad välismaalased, kellel eriolukorra ajal viisa või viisavaba viibimisaeg lõppeb, Eestis viibida?
Välismaalased, kellel eriolukorra ajal viisa või viisavaba viibimisaeg lõpeb, võivad juhul, kui nende tagasipöördumine koduriiki on takistatud, Eestis viibida kuni eriolukorra lõppemiseni ja pärast seda on neil 10 päeva aega oma Eestist lahkumise korraldamiseks.
Mis saab siis, kui inimene eirab korraldust ja lühiajalise töötamise registreerimise kehtivusaja lõppedes välismaalane siiski asub tööle (nö asub mustalt tööle)?
Välismaalaste seaduse kohaselt karistatakse välismaalast Eestis töötamise tingimuste rikkumise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, st 1200 eurot, või arestiga. Tööandja poolt välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
4. Riigi abi ja maksuamet
4.1. Kuidas riik ja MTA aitavad raskustesse sattunud ettevõtjaid?
Ettevõtjate rahalise seisu leevendamiseks peatame eriolukorra ajaks ettevõtete maksuvõlalt intressi arvestamise, intressivabastus kehtib tagasiulatuvalt 1. märtsist kuni 1. maini.
Lisaks on peatselt selgumas täiendavad meetmed. Näiteks valmistatakse ette FIEdele avansilise sotsiaalmaksu kohustuse leevendamist üheks kvartaliks. Samuti otsustas valitsus alustada seadusemuudatusega, mis võimaldab MTA-l vähendada edaspidi maksuvõla ajatamise korral intressi rohkem kui 50 protsendi võrra kuni 18 kuu jooksul. Nende meetmete kohta tuleb täpsem info peagi.
4.2. Maksude tasumine, deklaratsioonid, ajatamine ja intressid
Kas võib lihtsalt maksud maksmata jätta?
Ei või. Maksuvõlalt intressi arvestamise peatamine ei tähenda üleüldist maksuvabastust. Mõistame, et see on raske aeg kõigile. Riigi toimimise tagamiseks on aga oluline, et kõik, kellel vähegi võimalik, makse siiski tasuksid. Praeguses olukorras on see olulisem kui kunagi varem.
Kas peab jätkuvalt esitama deklaratsioone?
Jah. Kõik deklaratsioonid tuleb korrektselt ja õigeaegselt esitada. See on vajalik selleks, et riik oskaks hinnata ettevõtete tegelikku olukorda ja teha ettevõtete aitamiseks õigeid otsuseid.
Kuidas on maksustatud töötukassa makstava töötasu hüvitis?
See on maksustud nagu palk ning maksud sellelt deklareerib ja tasub Töötukassa.
Mida teha, kui on eriolukorra tõttu raskusi maksude tasumisega?
Esmalt tasub teada, et eriolukorra ajal (1. märtsist kuni 1. maini 2020) MTA maksuvõlalt intressi ei arvesta.
Kui maksukohustus on võimalik tasuda kuu jooksul, siis ei ole vaja meie poole pöörduda ning võlga ajatada. Me ei asu eriolukorra ajal tekkinud võlga tavapärases kiires tempos sisse nõudma (nt ei tee koheselt pangakontode areste). Kui soovite osaleda riigihankel, taotleda riigilt või kohalikult omavalitsuselt toetusi või lubasid, siis on kindlasti oluline võla tasumine ajatada. Samuti siis, kui näete, et raskused on pikemaajalised.
Kõik deklaratsioonid tuleb ikkagi korrektselt ja õigeaegselt esitada, et riik oskaks hinnata ettevõtete tegelikku olukorda ja teha ettevõtete aitamiseks õigeid otsuseid.
Kas selleks, et maksuvõlalt 1. märtsist kuni 1. maini intresse ei arvestataks, peab võla ajatama?
Ei pea. Kui aga raskused on pikemaajalised ja on soov, et ka pärast 1. maid rakendataks madalamat intressi või jätkuvat intressivabastust, tuleb ajatamine teha.
Kas võla ajatamisel kehtivad MTA kodulehel toodud tingimused/nõuded?
Jah, suures osas küll. Oleme graafiku andmisel paindlikumad ning arvestame valitseva olukorraga.
Kas saab varem kokku lepitud maksegraafikut muuta?
Sellisel juhul tuleb maksuhalduri poole pöörduda ning koos ettevõtte võimalused üle vaadata.
Kui oli juba enne eriolukorda tekkinud maksekohustusi, siis kas need võib praeguses olukorras täitmata jätta?
Isikutele, kellel olid juba varem makseraskused ning toimus võla sissenõudmine, jäävad sundtäitmised jõusse (nt pangakontode arestimine, täitemenetlus).
Praegu on otsus, et intresside arvestamise peatamine kestab 1. maini. Mis saab pärast seda?
Alates 1. maist vähendame intressi määra tähtajatult seniselt 0,06 protsendilt 0,03 protsendile. Maksuvõlgade ajatamise korral on võimalik intressi määra vähendamine kuni 100 protsenti.
Kust saab näha äripartneri kohta võlainfot? Miks on avaliku võlainfo kuvamine kinni pandud?
Oleme ajutiselt sulgenud avaliku võlapäringu, kuna võlainfo ei näita eriolukorra ajal ettevõttest tavapärast ja adekvaatset majanduspilti. Isikud, kes on alati korrektsed maksukohustuslased olnud, võivad olla hetkel ajutistes raskustes, samuti ei jõua maksuvõla ajatamise info suure koormuse tõttu piisavalt kiiresti avalikku võlapäringusse.
Võlapäringu ajutise sulgemise eesmärk ei ole keerulisel ajal infot varjata, vaid vältida ettevõtete ebavõrdsesse olukorda panemist. Otsitakse võimalusi, kuidas enne kriisi tekkinud võla kohta infot välja anda, see vajab IT-arendust.
Hetkel ei saa seega ettevõtte kohta võlainfot näha.
Kas käibemaksu tagastused jätkuvad praegusel kujul ja tähtaegadega?
Maksu- ja Tolliamet täidab ettevõtete poolt esitatud põhjendatud tagastusnõuded kiirelt ja operatiivselt. Mõnepäevased viibimised saavad esineda vaid sel juhul, kus ettevõtjaga on vaja täiendavalt suhelda, et maksuasjad korda saaks.
4.3. Töötasu hüvitis
Töötasu hüvitist makstakse töötajale, kelle tööandja tegevus on erakorralistest asjaoludest tulenevalt oluliselt häiritud. Hüvitis tagab töötajatele sissetuleku ning aitab tööandjatel ajutised raskused üle elada, et ei peaks töötajaid koondama või tegevust lõpetama.
Hüvitise põhimõtted
Hüvitist makstakse, kui tööandja on olukorras, mis vastab vähemalt kahele tingimusele:
- tööandja käive või tulu on sellel kuul, mille eest hüvitist taotletakse, langenud vähemalt 30% võrreldes eelmise aasta sama kuu käibe või tuluga;
- tööandjal ei ole vähemalt 30% töötajatest kokkulepitud mahus tööd anda;
- tööandja on vähemalt 30% töötajatest vähendanud töötasu vähemalt 30% või alampalgani.
Hüvitist saavad taotleda nii era- kui avaliku sektori tööandjad, sõltumata ettevõtte suurusest.
Hüvitist makstakse neile töötajatele, kellele ei ole tööandjal kokkulepitud mahus tööd anda või kelle töötasu on vähendatud.
Hüvitise suurus on 70% töötaja keskmisest kalendrikuu töötasust. Hüvitise maksimumsuurus on 1000 eurot. Tööandja peab lisaks maksma töötajale töötasu vähemalt 150 eurot.
Töötukassalt ja tööandjalt kokku saab töötaja vähemalt alampalga ehk 584 eurot. Kui töötaja sai osalise tööajaga töötamise tõttu alampalgast väiksemat töötasu, siis säilib tema senine sissetulek.
Töötajal on õigus hüvitist saada kuni kahe kuu eest kolmekuulise perioodi jooksul.
Töötukassa tasub hüvitiselt ja tööandja töötasult sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse ning tulumaksu.
Töötasu hüvitamise täiendavad tingimused:
- hüvitise avalduse esitab töötukassale tööandja, kuid hüvitis makstakse otse töötajatele;
- hüvitist makstakse perioodi märts-mai 2020 eest, tööandja saab töötajale hüvitist taotleda kahe kuu eest;
- tööandja esitab töötukassale iga kalendrikuu kohta eraldi avalduse pärast seda, kui on töötasu töötajatele välja maksnud;
- kui tööandja lõpetab töösuhte töötajaga koondamise tõttu samal kalendrikuul, mille eest töötasu hüvitist taotletakse või sellele järgneval kuul, peab ta hüvitise töötukassale tagasi maksma.
Töötasu hüvitamise taotlemine
Hüvitise avalduste esitamine avaneb e-töötukassas aprillis, täpse kuupäeva ning avaldusel nõutavate andmete kohta anname info esimesel võimalusel.
4.4. Riigi abi finantseeimisel – KredEx
Koroonaviiruse jätkuv levik on tinginud Eesti ettevõtete majandustegevuses tõsiseid tõrkeid. Nende mõjude leevendamiseks kavandab riiklik finantseerimisasutus KredEx täiendavaid meetmeid, mis on suunatud Eesti ettevõtete abistamisele.
Kõige olulisem esimene samm ettevõtja jaoks on pöörduda oma kodupanka, KredExi poole pole täiendavalt vaja pöörduda.
Esimese meetmepaketina hakkab KredEx alates 13. nädalast pakkuma olukorra leevendamiseks järgmisi uusi teenuseid:
- Erakorraline laenukäendus olemasolevate pangalaenude tagasimaksegraafikute leevendamiseks ja uute laenude väljastamiseks.
- Erakorraline laen
- Täiendav tagatisfond laenukäenduste pakkumiseks
5. Vääramatu jõud (force majeure)
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 103 lõike 2 kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Sama sätte kohaselt on vääramatu jõud asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
Vääramatu jõu elemendid:
- Takistava asjaolu esinemine, mis takistab kohustuse kohast täitmist. Näiteks võib takistavaks asjaoluks olla suur lumetorm.
- Asjaolu asetsemine väljaspool võlgniku mõjusfääri. Kohustuse täitmist takistava asjaolu teke peab olema objektiivne, st see ei tohi olla põhjustatud võlgniku enda tegevusest või tegevusetusest. Võlgnikku mõjuulatusse kuuluvad üldiselt võlgniku enda tegevusega seotud riskid, sh võlgniku lepingupartnerite tegevus. Näiteks on kohtupraktikas leitud, et juhul kui teatud piirkonnas on igal aastal üleujutused, siis saab võlgnik sellise asjaoluga arvestada ja näiteks piirkonda mitte oma autot parkida.
- Asjaolu ettenägematus. Kohustuse täitmist takistava asjaolu saabumine peab olema ootamatu, mistõttu ei saa võlgnikult eeldada sellise asjaoluga arvestamist. Seda hinnatakse lepingu sõlmimise seisuga. Seega, kui lepingu sõlmimisel on juba teada, et kolmas riik on kehtestanud kaupade ekspordile keelu, siis ei saa asjaolu pidada enam ennenägematuks.
- Asjaolu vältimatus ja ületamatus. Kohustuse täitmist takistav asjaolu peab olema selline, et asjaolu ilmsiks tulemisel ei saa võlgnikult mõistlikult oodata selle asjaolu kohustuse täitmisele avalduva mõju vältimist või asjaolu või selle tagajärje ületamist. Asjaolude mõjutatavuse hindamisel tuleb lähtuda sarnastel asjaoludel heas usus tegutsevast isikust, seega neutraalsest isikust, kes üritab teha mõistlikult kõik endast oleneva, et asjaolu ületada.
Olemasolevad lepingud ja COVID-19
Olemasolevate, st juba varasemalt sõlmitud lepingute puhul tuleks vääramatu jõu kahtluse korral esmalt vaadata pooltevahelist lepingut, kas ja mida ütleb see konkreetne leping vääramatu jõu esinemise kohta. Juhul, kui pooltevaheline leping vääramatut jõudu ei puuduta, kohaldub VÕS § 103 otse.
Kui aga pooltevahelises lepingus on pooled kokku leppinud, et vastutatakse ka nt tarneprobleemide eest, siis on võimalik, et COVID-19 ja selle tagajärgede puhul ei ole tegemist vääramatu jõuga, mis vabastaks võlgniku kohustuse rikkumise eest. Viirus ise muidugi vastutusest vabastavaks asjaoluks ei ole, selleks saab olla vaid võlgnikust sõltumatu regulatiivne või füüsiline takistus võlgnetava kohustuse kohasel täitmisel. Nii on ka Eesti õiguskirjanduses toodud välja seisukoht, et ootamatult kehtestatud piirang avalikult võimult, nt karantiin, võib olla vaadeldav vääramatu jõuna. Hetkel puudub kindel arusaam, kas Eesti õiguses loetakse pandeemia, sh COVID-19 vääramatu jõu asjaoluks, mis vabastab võlgniku vastutusest kohustuse täitmisel. Argumente saab esitada nii poolt kui vastu ja selline kohtupraktika alles kujuneb.
Vääramatu jõud ei ole takistavaks asjaoluks rahaliste kohustuste täitmisel. Rikkumise vabandatavus ei tule reeglina rahalise kohustuse puhul kõne alla.
Juhul kui pool otsustab vääramatut jõudu kohaldada, tuleb sellest viivitamatult teavitada ka teist poolt. Vastasel juhul võib olla keeruline hiljem vääramatu jõu asjaolule tugineda.
Mida täpsemalt on poolte tahe kirjas lepingus, seda rohkem on maandatud risk, et vaidluse korral kohtus sisustab mõiste tähenduse kohus.
6. Allikad ja kasulikud viited
https://www.valitsus.ee/et/eriolukord
https://www.kredex.ee/et/koroona
https://www.emta.ee/et/eriolukord
https://www.tootukassa.ee/content/tootasu-huvitis
https://www.politsei.ee/et/juhend/eriolukord
https://www.mkm.ee/et/korduma-kippuvad-kusimused-koroonaviirusega-seoses#29
https://www.rahandusministeerium.ee/et/koroonaviiruse-korduma-kippuvad-kusimused
https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus
https://www.riigiteataja.ee/index.html