Paljud on uurinud interneti avarustes enda või partneri tausta. Selle käigus nähakse teenuse pakkujate infot (e-krediidiinfo, inforegister, teatmik, infopank jne.) kus enamus mainivad ära viimase kvartali käibe. Ka maksuametist saab selle väljavõtte teha.
Probleem on, et enamus inimesi peavad neis kohtades märgitud „käivet“ müügikäibeks. Tegemist ei ole müügikäibega vaid maksuameti poolt avalikustatud „maksustatava käibega“. See number võib endas sisaldada ka pöördmaksutatavat ostukäivet (nt. ostud EL-st, metalli või kinnisvara erikorra ostud). Samas ei sisalda see kolmnurktehinguid (so. kui ollakse edasimüüja rollis ja kaup läheb Eesti väliselt otse ühest EL- riigist teise).
Müügikäibeks võib seda numbrit pidada ainult siis kui ollakse kindel, et ettevõttel ei ole teistes EL riikidest või metalltoodete või erikorra alusel kinnisvara ostusid või edasimüüjana kolmunrkehinguid.
Näiteks ettevõte mis ostab kaupa 1000 euro eest Saksamaalt ja müüb Eestis edasi 1500 euro eest näitaks maksuameti avalikustatud „käive“ 2500 eurot.
Selleks, et tegelikke müügikäibeid teada saada, soovitan lähtuda aastaaruannetest ja küsida eraldi finantsaruandeid partneri käest. Ka teenusepakkujad toovad vahel eraldi välja eelmiste aastate müügikäibed aastaaruannete põhjal.
Selles artiklis on info väga lihtsustatud korras, kuna eesmark on üldine teadvustamine ning täpseks minnes peab teadma terminoloogiliselt maksudeklaratsioonil sõnade sisulist tähendust ning mida kõike käibe alla deklareeritakse. Lisaks on vahel ka finantsarvestuslik ja maksuarvestuslik käive erinevad. See oleks juba pikem koolitus.
Näiteks siin on juhend käibedeklaratsiooni tegemise kohta.
Milliseid andmeid maksuamet avalikustab saab näha enda e-maksuametis „hinnangud“ alt, mille kohta olen ka kirjutanud eraldi artiklis või saate vaadata ka sisse logimata siit emta kodulehelt.
