Dvidendide maksmine ja selle keerukus oleneb reeglina osanikest, nende arvust ning eri kokkulepetest.
Dividendide välja maksmise otsuse teevad osaühingu omanikud ning see peab olema kirjalik.
Maksmise tingimused:
- Osaühingul on tehtud põhikirjas märgitud osakapitali sissemakse, mis on registreeritud ka äriregistris.
- Aastaaruanne peab olema esitatud
- Osanike otsus
- Peale dividendide maksmist ei tohi omakapial minna alla seadusega lubatud miinimumi (2500 eurot või pool osakapitalist).
- Dividendide maksmine ei tohi kahjustada ettevõtte majanduslikku seisukorda (maksevõimet).
Kellel on õigus saada ja ebaproportsionaalne dividendide maksmine.
Reeglina on dividendide saamise õigus kõikidel osanikel poportsionaaselt vastavalt nende osaluse protsendile.
Seda proportsiooni määra saab muuta osanike otsusega. Näiteks 20% osalusega osanik saab 40% dividendidest.
Ebaproportsionaalsete dividendide maksmine peab olema kõikide osanike poolt aksepteeritud. Kokkulepe peab olema fikseeritud ja selgesõnaliselt väljendatud kes ning kui palju saab ning mis meetodil arvestatakse (protsent, valem, konkreetne summa vms.).
See kokkulepe peab olema ka fikseeritud põhikirjas (ÄS § 154 lõige 1).
Juhul kui enamusosanik tahab ühel ketkel ainuisikuliselt põhikirja muuta ja võimaldada ebaproportionaalset divdendide maksmist siis puudub tal selleks võimalus. Kohus ütleb, et sellise otsusega peavad nõustuma kõik osanikud (Tallinna ringkonnakohtu 09.11.2016 otsus tsiviilasjas nr 2-15-16477)
Otsuse tegemine ja vormistamine
Dividendide maksmise otsustavad osanikud/aktsionärid üldkoosolekul ja see tehakse kirjalikult. Ühemehe firmas võib see otsus olla üsna vabas vormis. Ettevõttes, kus on osanikke palju ja nii firmasid kui ka eraisikuid, siis seal on soovitav jälgida korrektseid kokkuleppeid ja vormi nõudeid. Keerulisemates olukordades on hea kaasata ka jurist.
Seadusega on dividendide otsuses kohustuslk sisu järgnev:
- puhaskasumi suurus;
- eraldised reservkapitali;
- eraldised teistesse seaduses või põhikirjaga ettenähtud reservidesse;
- osanike vahel jaotatav kasumiosa;
- kasumi kasutamine muuks otstarbeks.
Otsust ei pea tegema aastaaruandega ega esitama Äriregistrile. Aasta aruande esitamisel on see võimalus kuid mitte kohustus.
Ei soovita otsust teha nö. igaks juhuks kuna pärast on ettevõte kohustatud dividendid välja maksma ja osanikul on õigus neid nõuda kolme aasta jooksul alates väljamakse tähtajast.
Dividendide maksmise otsust on õigus muuta või tühistada kui kõik osanikud on sellega nõus.
Ebaseaduslikult ja alusetult välja makstud dividendid tuleb tagasi maksta. Sellisel juhul tekib ettevõttel osaniku vastu nõue, mis aegub alles viie aasta möödudes. Kusjuures, ebaseadusliku väljamakse põhjustanud juhatuse- või nõukogu liige vastutab solidaarselt osanikuga selle tagasimakse eest. Kui osanik ei olnud teadlik, et temale makstud dividendid olid alusetud, siis on tagasi maksmine vajalik ainult ettevõtte võlausaldajate nõuete katteks.
Dividendide välja maksmise aeg ja summa
Otsuse tegemine ei tähenda kohest väljamakset. Makseid võib teha ka osade kaupa kuid see tuleb põhikirjas ja koosoleku otsuses konkreetselt kirja panna. Kui väljamakse aega ei ole otsuses kirja pandud, siis tuleb dividendid maksta mõistliku aja jooksul (1-2 nädalat).
Välja maksmise summa määramisl tuleb arvestada kolme tingmusega:
- Kinnitatud aastaaruande alusel – esimese kriteeriumi numbri saab kui kookku liita aastaaruandes on toodud Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) ja Aruandeaasta kasum (kahjum). Seadusest või välja lugeda teisiti, kuid üldiselt arvestatakse selle summa sisse ka tulumaks;
- omakapial ei tohi minna alla seadusega lubatud miinimumi (vähemalt 2500 eurot või pool osakapitalist) – näiteks kui jooksev aasta on kahjumis siis see vähendab maksimaalselt makstavate dividendide summat.
- ei tohi kahjustada ettevõtte majanduslikku seisukorda. Väla makstud dividendide tõttu ei tohi tekkida makseraskusi.
Maksud
Maksud tasutakse ja deklareeritakse järgmise kuu kümnendaks päevaks vastavalt reaalselt välja makstud dividendidele. Näiteks kui dividendid maksti aprilli kuus siis maksud tuleb tasuda hiljemalt 10ndaks maiks. Deklareerida tuleb ka maksuvabad dividendid.
Alates 2019 aastast on dividendide maksustamine muutunud ja peab arvestama kellele makstakse, palju on eelnevalt makstud ja millist maksumäära kellel kajastatakse.
Üldiselt kui omanik on eraisik siis võib arvestada ca 25% kogu tulumaksu kuluga neto dividendide summast. Kui osanikeks on ettevõtted ja eraisikud ning dividende ei maksta regulaarselt, siis lähevad arvutused keerulisemaks. Ettevõtetest osanike puhul kasutatakse nö. madalamat maksumäära 14/86 (16,3%).
Konkreetsemad arvutused lähevad keerulisemaks kuna tuleb arvestada:
- Kas ja kui palju on eelneval 2 aastal dividende makstud
- Kas maksed tehakse eraisikule või ettevõttele
- Millise osaniku dividendid maksustatakse tavalise ja kellel madalama maksumääraga.
Maksuameti kodulehelt leiab ka täpsema arvutamise juhendi.
Riigi väljendatud madalam maksumäär 14% (ehk 14/86 neto summast) võib olla segadust tekitav. See on ainult ettevõtte maksu osa kuid ettevõtte peab kinni pidama ja maksma ka eraisikul tulumaksu (kui dividende saab eraisik). Ettevõtte madalama määra ja eraisiku tulumaksu kulu kokku on 25,03% dividendide neto summast.
Näiteks kui ettevõtte saab madalama määraga maksustatid dividende (16,3% neto summast) ja maksab need edasi erisikust omanikule peab ta kinni pidama ja ära maksma 7% tulumaksu (7,527% neto summast). Samas tuleb meeles pidada, et kui ettevõtte saanud näiteks 1000 eurot madalama maksumääraga dividende, siis eraisikuule edasi makstes on see bruto summa ja kui tahta ainult see edasi maksta siis kätte saab 930 eurot (1000-1000*7%=930).
Kui ettevõte omab vähemalt 10% osalust dividendi maksjas ja need dividendid on tavamäärsaga maksustatud siis nende dividendide edasi maksmisel tulumaksu ei rakendata.
Nagu näha, võib dividendide maksuarvestus üsna kirjuks minna. Seega kui on mitu osanikku ja/või sinu ettevõte saab ja maksab välja dividende, siis soovitame sellest raamatupidajaga suhelda ja sisse viia eraldi dividendide arvestuse.
Edasi makstavad dividendid
Edasi malstavad dividendid on need, mis ettevõte ise saanud ja maksab edasi oma omakule. Kui ettevõtel on vähemalt 10% suurune osalus kohas kus dividende saadi, siis nende dividendide edasi maksmine on maksuvaba. Nendelt dividendidelt on juba esimese väljamaksega tasutud ka tulumaks (hetkel rahvusvahelisi erandeid ei käsitle). Seaduseandjale on ette heidetud, et see 10% nõue tekitab topelt tulumaksu maksmise olukorra, kuid siiani seda veel muudetud ei ole.
Jällegi erand, kui on saadud madalam maksumääraga dividende ja need makstakse edasi eraisikule, siis tuleb kinni pidada ja maksta 7% tulumaks.