Siin vaatame pigem väikeetevõtja ja eraisiku vahelist laenu tehingut – millal on lubatud, maksunduslik aspekt (mitte krediidiasutuste ja pankade tegevust).
Olukord, kus eraisik annab ettevõttele laenu.
Sellisel juhul on reeglid vabamad. Tegemist on eraisiku isikliku rahaga. Sisuliselt võib sellisel juhul anda ilma intressita, tagasimakse graafikuta, tähtajatut laenu.
Eeldades, et eraisik soovib ka laenult intresse saada, tuleb arvestada ka maksudega ning finantsinspetsiooni seisukohaga:
- Füüsilisel isikul on vaja tegevusluba kui laenu andmine muutunud tema peamiseks majandustegevuseks ja tulu teenimise allikaks. Sellisel juhul on hea tutvuda finantsinspektsiooni selgitusega siin artiklis ja nendega ühendust võtta.
- Intressi tulu on tulumaksustatav.
- See tähendab, et kui ettevõte maksab eraisikule intresse tagasi peab ettevõte sellelt arvestama tulumaksu, deklareerima ja maksuametile ära maksma. Kuigi tegemist on eraisiku tuluga siis antud tulu deklareerimise/maksmise kohustus lasub intressi makse teinud ettevõtetel – tuleb kinni pidada tulumaks 20%.
- Kui intressi tulu maksab füüsilisele isikule mõni teine eraisik (või välis ettevõte), siis peab sellel tulumaksu deklareerima ja maksma tulu saanud eraisik.
- Juhul kui laenuandja eraisik on ettevõttega seotud isik on soovitav jälgida, et intress ei oleks üle turuhinna. Kui intressi summa on üle turuhinna võib maksuamet seda tõlgendada kui erisoodustust – makstakse seotud isikule rohkem kui peaks. Samas, intressi turuhind võib olla väga varieeruv ja oleneb laenust.
Olukord, kus ettevõte annab eraisikkule laenu.
Kui ettevõte annab laenu on see kohustatud küsima laenult intressi. Vastasel juhul võib maksuamet käsitleda küsimatta intressi kui erisoodustust. Riiklikult on kindlaks määratud miinimum intressimäär, millest madalamat intressi loetakse erisoodustuseks – st. miinimum intressi ja madalama intressi vahe (§ 3).
Miinimum intress peab olema vähemalt kahekordne Eesti Panga poolt avaldatud võlasuhete intressimäär, mis hetkel on 2,5% (2023 jaanuar).
Väikeetevõtet puhul tuleb aegajalt ette olukord, kus antakse omanikule või juhatuse liikmele laenu. See on aga seadusega keelatud (all tekstis erand), et kaitsta võlausaldajate ja teiste osanike huve. Osanikule või juhatuse liikmele laenu andmine otseselt maksukohustust ei tekita aga olenevalt selle sisust võib maksuamet käsitleda seda kui kasumi välja maksmist ja küsida tulumaksu.
Äriseadus keelab laenata (§ 159 lg 1):
- osanikule, kelle osa on üle 5% (rohkem kui 5 protsenti osakapitalist);
- emaettevõtja osanikule, kes omab emaettevõttest üle 5%;
- isikule osaühingu osa omandamiseks;
- oma juhatuse ega nõukogu liikmele ega prokuristile.
Samas ütleb sama seadus, et tütarettevõtja võib anda laenu oma emaettevõtjale või emaettevõtja aktsionärile, osanikule või liikmele, mis moodustab tütarettevõtjaga sama kontserni, kui sellega ei kahjustata osaühingu majanduslikku seisundit ega võlausaldajate huve. Tütarettevõtja ei või anda käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud isikutele laenu osaühingu osa omandamiseks.
Äriseadustik laenu keelu rikkumist otseselt ei trahvi, kuid kui ettevõttel tekivad makseraskused ja võlausaldajad tahavad enda raha kätte saada, siis see laen kuulutatakse tühiseks ja kaasnevad juriidilised kulud.
