Tavalistel ettevõtjatel on juba pikka aega teada, et finantsasutustel on tehingu tausta kontrolli kohustus kui see ületab teatud sularaha summat.
Nüüd on pandud hoolsuskohustus ka tavalistele ettevõtjatele. Seda reguleerib Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus (lühend – RahaPTS) kuid teeme siin lihtsustatud spetsiifilise ülevaate.
Millised kohustused ja millistel juhtudel?
Hoolsusmeetmete kohustus tekib:
- Kliendisuhte loomisel pikaajalise kliendiga või ärisuhtevälise tehingu puhul üle 15 000 euro või rahapesu kahtluse puhul.
- Kui ettevõttele tasutakse või nad tasuvad sularahas üle 10 000 euro või sellega võrdväärse summa muus vääringus. Sõltumata sellest, kas rahaline kohustus täidetakse tehingus ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena kuni üheaastase perioodi jooksul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. See tähendab, et kui ühe kliendiga aasta jooksul tehtavad tehingud sularahas ületavad 10 000 eurot.
Teatamiskohustus Rahapesu Andmebüroole tekib, kui:
- Tehing on üle 32 000 euro sulas (olenemata vääringust);
- Tekib rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus.
Teatamise juhised ja vormid leiab siit.
Mida tähendab hoolsuskohustus?
Kui ettevõtja on muutunud kohustatud isikuks, peab tal olema protseduurireeglid, kuidas hoolsusmeetmeid rakendada:
- Kes mida teeb ning sisekontrollieeskiri,
- Kliendi ja esindaja isikusamasuse tuvastamine.
- Tegeliku kasusaaja tuvastamine
- Info tehingu eesmärgi kohta.
- Säilitada info hoolsusmeetmete kohaldamise kohta 5 aastat.
- kuidas kontrollida töötajaid,
- kes neid hoolsusmeetmeid rakendavad.
- kes, kuidas ja millal teatab rahapesu andmebüroole kahtlastest tehingutes ning kuidas neid ära tunda.
Täpsemad juhendid: