Me ei ole investeerimisnõustajad ega ühegi asutuse toote spetsialistid. Selles artiklis toome tähelepanu üldise rahatarkuse põhimõtetele ja maksunduslikele aspektidele pensionisse investeerimise vaatest.
Isikliku raha kasutamine ja selle planeerinmine (sh pensioni planeerimine) peaks olema sama tavaline teadmine nagu koolis õpetatav liitmine ja lahutamine. Kuna inimeste finantsilised olukorrad on erinevad, siis ei saa olla ka ühtset nõu, mida enda rahaga teha. Saab rääkida üldiste pritsiipide ja näidete näol. Ka pensioni kogumine on investeerimine, lihtsalt teiste reeglitega ja oleneb kas ollakse huvitatud, mis enda rahaga(pensioniga) toimub või mitte.
Maksud ja kui palju jõuab raha pensionifondi.
Tuleviku pensionifondi koguneb raha II-st ja III-sambast. I sammas on sisuliselt praeguste pensionäride pensioniteks.
- II sambasse läheb brutopalgast 2% inimese enda poolt, millele riik lisab 4% prutopalga ja muudest sotsiaalmaksuga maksustatud tuludest.
- Alates 1. jaanuarist 2025 saab II sambasse makseid teha tavapärase 2% asemel 4% või 6% brutopalgast, millele riik lisab 4%. Selleks tuleb avaldus esitada hiljemalt 2024. a novembri lõpuks.
- III samba puhul määrata sissemaksete suuruse ise ja makse suurust alati muuta.
- Neid makseid saab teha isik ise enda kontolt või leppida kokku tööandjaga maksete tegemise kord.
- Saada 20% tulumaksusoodustust aasta jooksul tehtud sissemaksetelt, mis ei ületa 15% brutosissetulekust või 6 000 eurot.
Mõlema pensionisamba puhul rakenduval tavalised palga maksud. Näiteks kui arvestada kõikide palga maksudega ning maksimaalse maksuvaba tulu rakendamisele siis:
- II samba puhul, kui brutopalk on näiteks 1200 eurot, siis kogu palgafod kõikide masudega on 1605,6 eurot, millest pensionifondi läheb (2%+4%)*1200=72 eurot. Ehk siis kogu palgafondist läheb ca 4,5% isiklikku pensionifondi.
- III samba puhul on, kui mitte maksta rohkem kui maksimaalse maksuvabastuse ulatuses (15% butopalgast või kuni 6000 eurot, kumb iganes on väiksem), näiteks kui ettevõte maksab ühekordse maksena otse töötaja fondi neto ülekandena aasta lõpus 6000 eurot siis maksukulu on sellelt 2327,79 eurot, mida tööandja peab maksma (sots.maks 2053,94 eur + 149,37 töötuskindlustus + 124,48 kogumispension).
- Kuna tööandja poolt tehtud III samba makse on sots.maksuga maksustatud siis ka sealt tehakse omakorda II samba sissemaksed bruto summalt 2% ja 4%.
- Juhul kui eraisik teeb makse ise, siis ei lisandu mingeid maks. See raha ,mis on eraisiku kontol on juba eelnevalt kõikide maksudega maksustatud.
- Kui see 6000 eurot investeeritakse investeerimiskontole (mitte III-sse sambasse), siis maksuvaba tulu ei saa rakendada ja maksude kulu on 4409,75 eurot.
- III sambasse saab hetkel investeerid ainult konreetsetsesse fondidesse, mitte vabalt valida nagu pensioni investeerimiskonto (PIK) ja investeerimiskonto puhul.
- Eraisiku investeerimiskonto on eraldi spetsiifiline konto, mille kaudu investeerides ei pea sealt teenitud kasumilt maksma tulumaksu ennem kui kasum kontolt välja kanda. Erinevalt III sambast, ei rakendu investeerimiskontole kantud rahale maksuvabastust. Näiteks kui panna kontole 1000 eurot ja see teenib kasumot, siis seni kaua kuni raha(koos kasu iga) on investeeri iskontol, ei pea maksma tulumaksu. Antud juhul läheb tulumaksustamisele see kontolt välja võetud summa, mis ületab 1000 eurot. Näiteks, kui välja võtta 1200 eurot siis tulumaks on (1200-1000)x20%=40 eurot.
Kui vaadata palju on kogu palgafond (palk koos maksudega) ja kui palju sellest läheb pensionisambasse või III pensionisamba sissemakse kogukulu koos maksudega, siis on täiesti arusaadav, miks paljud 1-mehe firmad investeerivad oma ettevõtte kaudu ja mitte eraisikuna. Ettevõtte puhul maksavad nad palgana välja nii palju kui vaja ja ülejäänud investeerivad.
Enda isikliku ettevõtte kaudu investeerimine ei sobi kõigile ja toob kaasa ka haldustegevused ja kulud.
See, mis on kellegi jaoks sobiv lähenemine on väga individuaalne. Sõltub nii isiklikest eripärdest, valmidusest pühenduda, sissetuleku allikast eraisiku puhul, investeerimis plaanidest, raha kasutamise soovidest jne.
Üks huvitav näide on dividend aktsiatesse investeerimine – kas eraisikuna või ettevõttega? Tulumaksu seadus ütleb, et kui saad ettevõttena dividend tulu (võetakse tulumaks kohe maha) firmast, milles omad vähem kui 10% osalust ja soovid saadud tulu edasi maksta, siis pead maksma jälle tulumaksu. Tekib topelt tulumaks. Aga kui oleksid investor eraisikuna, siis see dividend tulu on käes ainult ühe tulumaksuga. Nüüd vaatame kuidas eraisik on raha kätte saanud selleks, et investeeringut üldse teha – kas sellelt summalt on tasutud kõik palgamaksud või ainult tulumaks (rendi või dividendi tuluna). Siia võib lisada veel dividend tootluse ja aja faktori ja mis summadega tegu, et investor tegevusi muutustele mõjutada.
Nagu näha, mida rohkem süvitsi minna seda rohkem tekib küsimuse kohti ja ka võimalusi.
Kust saab rohkem infot ja näha enda pensioni kohta infot:
Väga hea info allikas pensioni ja võimaluste kohta on www.pensionikeskus.ee.
Seal on näiteks:
- Ülevaade pensionisüsteemist ja sammastest täpsemalt
- Kuhu ja kuidas teha III samba sissemakseid.
- Kuidas maksustatakse pensionite väljamakseid ja erireeglid. Näiteks 100% puuduva töövõimega isikutel on ennetähtaegne pensioni välja võtmine maksuvaba.
Lisaks,
- Pensionikeskuse kodulehel ja siin on link, kust sisse logides saab näha enda pensioni konto liikumisi, aruandeid, tootlust jms.
- Sotsiaalkindlustameti poolt tehud kalkulaator, et hinnata ligikaudset tuleviku pensioni summat.
Üldised rahatarkuse mõtted
Planeeri ja tea, et Eestis saad endale valida kuhu ning mis summas endale pensionit koguda. Jah, alates 1983 aastast sündinutele on pensioni II sammas kohustuslik, kuid on selle protsent on väike ja paigutamist saab suunata. Saab valida tavaliste pensionifondide vahel kuni täiesti enda poolt manuaalselt juhitava investeerimiskontoni (PIK). Lisaks on võimalus kasutada osalist maksuvabastust ja III pensionisambasse raha koguda või avada investeerimiskonto, kus vara kasvatada ja kasumi pealt maksta tulumaksu alles raha välja võtmisel. Siin peab igaüks ise uurima, mis temale sobib. On teada, et nö tava pensioni puhul langeb sissetulek trastiliselt võrreldes palgaga. Seega, kui on antud võimalus enda pensionit planeerida ja seda mitte teha, siis saab ikka ennast süüdistada kui sama palgaga kolleegil on suurem pension. Tihti ollakse valmis kaua aega kulutama igasugustele ostudele (näiteks auto või kodu ostmine) ja muudele tegevustele aga raha planeerimisele ja/või investeerile aega ei kulutata. Ka väikese sissetulekuga inimesed on väga edukalt raha kõrvale pannud.
Kui oled võtnud plaani kasutada tavalist investeerimiskontot või PIK, siis tee endale ka ranged raha paigutamise ja kasutamise reeglid. Pangad pakuvad ka näiteks automaatset teenust, kus valid raha paigutamise ja ise ei peagi iga kuu midagi tegema (ainult eeltöö) – samas, see on automatiseerimine on tasuline. Ise raha paigutamine võib olla ahvatlev, aga soovitav on vaadata kõiki kaasnevaid kulusid ja võrrelda siis enda tootlust fondide tootlusega. Pensioni investeeringute reeglid on üldiselt palju rangemad ja konservatiivsemad. Erinevalt erainvestorist siis pensionifondidel on ranged reeglid kuhu ja millise reitinguga varasse nad tohivad raha paigutada. Seega kui võrrelda investeeringute (pensioni) tootlikust siis arvestada ka riskiastet, reegleid, kuulutatud aega jms.
Investeerimisel (pensioni kogumisel) on reeglitsest kinni pidamise distsipliin ülimalt oluline. Kui kasutada investeerimiskontot pesioni perspektiiviga, kas siis on distsipliini, et sinna raha regulaaselt koguda ja kui on tõsised rahaplopleemid/vajadus, siis mitte seda raha kasutada? Näiteks reegel, et kust läheb piir, millal investeerimiskonto raha kasutada – kui pesumasin läks katki, auto vajab remoni, matused, pole söögiraha – need on isiklikud piirid ja kas neist ka tegelikkuses suudetakse kinni pidada. Näiteks, ka profesionaalsed investorid võivad ise investeerides kehvemat tootlust teha kui korralikus investeerimisfirmas, kuna neil ei ole distsipliini, et enda seatud reeglitest kinni pidada ja ei ole ka firma poolset järelvalvet, kes jälgiks reeglitest kinni pidamist. Distsipliin on treenitav, mitte kaasa sündinud oskus.
Mida varem alustada seda parem. Paraku hakatakse pensionile ja selle vaatega investeerimisele mõtlema siis kui pool elu möödas. Kui arvestada liitintressi efektiga siis võib ette kujutada tulemuste vahet inimesega, kes alustas 20 aastaselt versus 40 aastasel. Isiklik arvamus on, et võiks alustada siis kui isikukood saadakse (0-aastasena lastevanemate poolt) ja täisealiseks saades konto koos õpetuste ja reeglitega noorukile üle anda vms. Miks mitte anda enda lapsele hea start ja parem vaade tulevikku – siinuhul on tegevus olulisem kui summa.
Ole nõus panustama aega ja alusta ükspuha kust. Kui alustada null teadmistega, siis lihtsalt uurimine ja inimestega suhtlemine suunab juba tegevusteni, mida alguses teha. Alguses on ikka rohkem uurimist ja edasi tekib pigem hasart, et rohkem teada saada. Ei tasu karta ka otse allika poole pöörduda ja suhelda panga või pensionifondi esindajaga – küsida ja uurida kuni vastused käes.
