Alates 1. septembrist 2018 on kõigil Eesti äriühingutel kohustus esitada äriregistrile andmed tegeliku kasusaaja kohta. Seda saavad teha ainult juhatuse liikmed. Lihtsa omanike struktuuriga ettevõtete jaoks on see lihtne protseduur kuid veidi keerukamate omamike struktuuriga ettevõtete puhul võib küsida abi ja rahandusministeerium on teinud ka juhise: http://www.rik.ee/sites/www.rik.ee/files/elfinder/article_files/tegelike_kasusaajate_andmete_esitamise_juhis.pdf
Kasusaajaid saab määrata äriregistri portaalis, seal mine “Minu ettevõtmised” alla, vali ettevõte ja seejärel näed ühte plokkides nimetusega “Tegelikud kasusaajad”.
Riik lähenneb teemale üsna aktiivselt. Esitamise tähtaeg oli 31 oktoober 2018. Alates 1 jaanuarist 2019 hakkas kehtima ka karistusseadus kuni 32 000 euro trahvi näol, esitamata andmete või valeandmete esitamise eest.
Antud kohustus on tänapäeval aina aktuaalsem, kuna ka tava ettevõtjatel (mitte finantsasutused) tekib üha rohkem hoolsuskohustust enda tehingupartneri tausta kontrollida. Üheks oluliseks kontrollimise viisiks on uurida kes on partnerettevõtte juhatuses, omanikud ning teglikud kasusaajad.
Alates 07.03.2022 jõustunud seaduse kohaselt on RahaPTS seadust täiendatud mitme punktiga täiendatud, milleks üheks on: “nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist”.
Piiramist saab küsida olukorras, kus a) tegeliku kasusaaja andmete avalikkusele kättesaadavus põhjustaks tegelikule kasusaajale ebaproportsionaalselt suure kelmuse, inimröövi, šantažeerimise, väljapressimise, ahistamise, vägivalla või ähvardamise ohu; b) kui tegelik kasusaaja on alaealine või piiratud teovõimega isik.
Täpsustavalt öeldakse, et piirang kehtib ainult üldsusele. Andmed paeb ikka esitama kuid on kättesaadavad ainult kohustuslikele asutustele (nt. krediidi- ja finantseerimisasutusele, notarile, riigivõimu asutusele, Finantsinspektsioonile ning Rahapesu Andmebüroole).
