Töötaja haigestumine on ettevõtte jaoks praktiline teema: töö tuleb ümber korraldada, töötaja sissetulek väheneb ja raamatupidamises tuleb haigushüvitis õigesti arvestada. Viimastel aastatel on haigushüvitise reeglid muutunud ning 2026. aastal tuleb arvestada ka Tervisekassa hüvitiste päevase ülempiiriga.
Keskendume siin artiklis tavalistele haigestumistele, mille puhul peab ettevõte maksma haigushüvitist. Kokku on töövõimetuslehe liike palju ja kõigi eest ei pea maksma haigushüvitist. Vaata tabelit Tervisekassa kodulehel.
Vaikimisi kord seaduse järgi
Tavalise haigestumise ja olmevigastuse korral kehtib põhireegel:
1.–3. haiguspäeva eest hüvitist vaikimisi ei maksa keegi.
4.–8. haiguspäeva eest maksab haigushüvitist tööandja.
Alates 9. haiguspäevast maksab hüvitist Tervisekassa.
Tööandja makstav kohustuslik haigushüvitis 4.–8. päeva eest on 70% töötaja viimase kuue kuu keskmisest töötasust.
Oluline on meeles pidada, et tööandja arvutab haigushüvitise kalendripäevade, mitte tööpäevade järgi. See tähendab, et arvestusse lähevad ka nädalavahetused ja riigipühad.
Tööandja võib maksta heldemalt
Seadus näeb ette miinimumkorra, kuid tööandja võib töötajale pakkuda paremat haigushüvitise korda. See on ettevõtte jaoks võimalus toetada töötajat olukorras, kus inimene on haige ega saa tööd teha, kuid tema sissetulek väheneb.
Ettevõte võib kehtestada sisemise korra, mille järgi makstakse haigushüvitist rohkem kui seaduse miinimum ette näeb. Lihtsustatult öeldes saab tööandja kujundada haigushüvitise korra nii, et töötaja sissetulek säiliks haiguse ajal kuni 100% keskmise töötasu tasemel. Selleks tuleb ettevõttes otsustada, millistest päevadest hüvitist makstakse, mis protsendis seda tehakse ja kas alates 9. päevast hüvitatakse ka Tervisekassa poolt katmata osa.
Tööandja saab siin mõelda neljale peamisele küsimusele.
- Kas hüvitada ka 1.–3. haiguspäev?
Tööandja võib aga otsustada, et maksab haigushüvitist juba alates 1. haiguspäevast. See on töötajale suur praktiline tugi, sest just lühikesed haiguslehed on igapäevaelus kõige tavalisemad.
- Kas maksta 70% või rohkem?
Kui on otsustatud, mitu päeva hüvitatakse, siis järgmine küsimus on, kui suures ulatuses seda tehakse.
Seaduse järgi peab tööandja maksma haigushüvitist vähemalt 70% töötaja keskmisest töötasust. Kuid ettevõte võib otsustada, et maksab rohkem — näiteks 80%, 90% või 100%.
Tööandja jaoks on oluline piir 100% keskmisest töötasust. Kuni selle piirini on haigushüvitis maksustatud ainult tulumaksuga. Kui hüvitis ületab 100% keskmist töötasu, tuleb üle piirmäära osa käsitleda juba tavapärase töötasuna koos tööjõumaksudega.
- Kas hüvitada alates 9. päevast Tervisekassalt saamata jääv osa?
Alates 9. haiguspäevast maksab haigushüvitist Tervisekassa. Tavahaiguse puhul on hüvitis üldjuhul 70%, mistõttu töötaja sissetulek võib pikema haiguse korral märgatavalt väheneda.
Tööandja võib soovi korral maksta vabatahtlikku lisahüvitist, et töötaja sissetulek jõuaks koos Tervisekassa hüvitisega kuni 100% keskmise töötasu tasemeni (ehk Tervisekassa maksaks 70% ja tööandja kuni 30%).
- Kas katta ka ülempiirist tekkiv vahe?
Alates 2026. aastast kehtib Tervisekassa haigus- ja hooldushüvitisele päevane ülempiir. 2026. aastal on see 126,87 eurot päevas. See puudutab eelkõige kõrgema töötasuga töötajaid, kelle puhul Tervisekassa hüvitis ei pruugi katta kogu 70% arvestuslikku summat.
Tööandja võib soovi korral hüvitada ka ülempiiri tõttu saamata jääva osa, kuni töötaja sissetulek jõuab koos Tervisekassa hüvitisega kuni 100% keskmise töötasu tasemeni.
Miks võib suurem haigushüvitis olla tööandjale kasulik?
Esmapilgul võib tunduda, et suurem haigushüvitis on ainult lisakulu. Tegelikult võib see olla mõistlik personalipoliitika.
Esiteks vähendab see olukorda, kus töötaja tuleb haigena tööle lihtsalt seetõttu, et ta ei taha palgas kaotada. Haigena töötamine võib tähendada rohkem nakatumisi, madalamat töö kvaliteeti ja pikemat taastumist.
Teiseks on kuni lubatud piirmäärani haigushüvitis maksustatud soodsamalt kui tavaline palk. Kui tööandja maksab haigushüvitist lubatud ulatuses, lisandub sellele ainult tulumaks, mitte sotsiaalmaks ega muud tööjõumaksud.
Kolmandaks on see töötajale selge väärtuspakkumine. Väikeettevõttes ei pea kõik hüved olema keerulised või kallid. Mõnikord on hästi läbimõeldud haigushüvitise kord töötajale palju väärtuslikum kui mõni juhuslik motivatsioonipaketi osa.
Mis võib olla ettevõttele kahjulik?
Kõige kahjulikum on olukord, kus ettevõttel ei ole ühtset reeglit. Näiteks ühele töötajale makstakse 100%, teisele 70% ja kolmandale mitte midagi, ilma et erinevus oleks selgelt põhjendatud. Selline praktika võib tekitada rahulolematust ja võrdse kohtlemise vaidlusi.
Tööandja peab järgima võrdse kohtlemise põhimõtet. See ei tähenda, et kõik olukorrad peavad alati olema identsed, kuid erinev kohtlemine peab olema objektiivselt põhjendatav ja läbipaistev.
Kahjulik võib olla ka see, kui ettevõte maksab haigushüvitist üle soodsamalt maksustatava piirmäära, kuid käsitleb seda endiselt ainult tulumaksuga maksustatava hüvitisena.
Samuti tasub olla ettevaatlik liiga helde, kuid läbimõtlemata korraga. Kui ettevõte lubab kõigile alati 100% hüvitist ilma eelarvelist mõju hindamata, võib see suurema haigestumise perioodil tekitada ootamatu rahalise koormuse.
Praktiline soovitus tööandjale
Kõige mõistlikum on panna haigushüvitise kord kirja ettevõtte sisereeglitesse või töötajatele mõeldud juhisesse. Seal võiks olla selgelt öeldud:
mis päevade eest tööandja haigushüvitist maksab;
kas hüvitis on 70%, 80%, 90% või 100%;
kas ettevõte maksab vabatahtlikku lisahüvitist alates 9. haiguspäevast;
kas hüvitatakse Tervisekassa hüvitise ülempiiri tõttu saamata jääv osa;
kellele ja millistel tingimustel kord kehtib;
kuidas tagatakse võrdne kohtlemine.
Kokkuvõtteks
Seaduse järgi peab tööandja tavahaiguse korral maksma haigushüvitist 4.–8. päeva eest 70% töötaja viimase kuue kuu keskmisest töötasust. Samas võib tööandja pakkuda paremat korda ja maksta 1.–8. päeva eest kuni 100% keskmisest töötasust ning alates 9. päevast hüvitada Tervisekassa poolt katmata osa lubatud piirmäära ulatuses.
Ettevõtte jaoks on see võimalus toetada töötajaid, vähendada haigena töötamist ja pakkuda konkurentsivõimelist töökeskkonda. Peamine on, et kord oleks läbimõeldud, rahaliselt realistlik ja kõigile töötajatele selgelt arusaadav.
Kasutatud allikad ja kui soovid rohkem lugeda:
- Maksu- ja Tolliamet: tööandja haigushüvitise maksustamine ja deklareerimine;
- Maksu- ja Tolliamet: vabatahtlik töövõimetushüvitis tööandjalt;
- Maksu- ja Tolliamet: Tervisekassa ülempiiri ja keskmise kalendripäeva tasu vahe;
- Tervisekassa: ajutise töövõimetuse hüvitis tööandjale;
- Tervisekassa: haigushüvitis;
- Tööelu portaal: võrdne kohtlemine.
